Kosmoseuudised suvi 2026
Kadri Tinn ESERO Eestist annab ülevaate suvel toimuvatest kosmosega seotud sündmustest ja värskematest uudistest ning jagab soovitusi, milliseid nähtusi tasub suvises taevas tähelepanelikult jälgida.
ESERO/ESA uudised:
Valminud on ESERO Eesti uus rändnäitus “Kui Ulme astub pärisellu!”, mis tutvustab, kuidas ulmekirjandus ja filmid on inspireerinud tänapäeva teadust ja tehnoloogiat ja sealhulgas kosmoseuuringuid. https://esero.ee/laenutus/
Plato kunstikonkurss
Kui need ESERO üleskutsed hakkavad uuesti pihta sügisest, siis praegu on võimalik osa võtta põnevast kunstivõistlusest – Plato Leia-Uus-Maa!
Selle kunstikonkursi võitja kunstiteos saab kaunistama Ariane 6 raketti, millega stardib 2027. Aasta alguses kosmosesse ESA Plato missioon. Plato missioon hakkab uurima Maasarnaseid eksoplaneete, mis asuvad Päikesesarnaste tähtede elukõlbulikus tsoonis.
Võistlusele oodatakse töid, mis on inspireeritud Plato missioonist.
Kunstivõistlus on mõeldud kuni 12-astastele lastele ja võistlustöid saab esitada kuni 1. juulini 2026.
ÜRITUSED:
3. juulist kuni 14. augustini on võimalik külastada Tartu Observatooriumit reedeti, kui kell 10 ja 13 toimuvad giidiga ekskursioonid
20-23. Augustil toimub Sokka puhkekeskuses, Vidrike külas Otepää vallas astronoomiafestival 2026, kus toimuvad põnevad astronoomiateemalised ettekanded, töötoad, muusikalised etteasted, vaatlusõhtud ja ka viktoriin.
VAATLUSED
Juuni lõpust kuni ca 18. juulini on võimalik pea igal ööl ja mõnikord lausa mitmel korral sama öö jooksul näha Rahvusvahelise Kosmosejaama ülelende. Täpsem info: heavens-above.com.
Juuni alguses Veenus ja Jupiter lähestikku ja madalal horisondi lähedal õhtusel ajal ka Merkuur.
Juunis paistavad enne päikesetõusu taevas ida suunas Saturn ja juuli lõpus/augustis on ka juba Marss horisondi kohal vaadeldav ning augusti alguses paistab ka Merkuur silmapiiri lähedal.
17. Juulist kuni 24. augustini on aktiivne perseiidide meteoorisadu, selle meteoorisaju maksimum jõuab kätte 13. Augustil, nii et parim aeg vaatlusteks on 12-13. Augusti hommikul.
12. Augustil täielik Päikesevarjutus, mis on täielikuna nähtav mõnes piirkonnas Hispaanias, Islandil ja Gröönimaal, aga osalisena vaadeldav ka Eestist. Täielikku päikesevarjutust vaatlejatel võib aga olla harukordne võimalus ka varjutuse täieliku faasi ajal näha mõnda perseiidi pimedas taevas. Eestis algab päikesevarjutus umbes kella kaheksa ajal õhtul ja varjutuse maksimum saabub enne kella üheksat, umbes kümme minutit enne päikeseloojangut
28. Augustil osaline kuuvarjutus – Poolvarjuline varjutus algab Tartus kell 4:23, osaline varjutus kell 5:33, maksimaalse faasiga varjutus on kell 6:02 ja Kuu loojub 6:07. Kokku kestab varjutus 1 tund ja 43 minutit. Et näha varjutust pikemalt võib kaaluda läänepoole reisimist, aga täielikuna ei paista see varjutus seekord kuskil. Järgmine täielik kuuvarjutus on 31. detsember 2028
UUDISED
Valminud on Tartu Ülikooli Tartu Observatooriumis välja töötatud periskoopkaamera OPIC, mis integreeritakse koos teiste partnerite instruementidega Euroopa Kosmoseagentuuri missiooni Komeedipüüdur (Comet Interceptor) kosmosesondi B2 külge. See kosmosemissioon peaks startima kas 2028. Aasta lõpus või 2029 aasta alguses kosmosesse ja selle missiooni puhul loodetakse külastada kas Päikesesüsteemi äärealadelt või teisest planeedisüsteemist pärit komeeti ja möödalennul võimalikult palju andmeid koguda.
Praegu läbi Päikesesüsteemi lendava komeeti 3I/ATLAS jälgiti Allen Telescope Arrayga – raadioteleskoopide süsteemiga seitsme tunni jooksul. Komeedilt otsiti võimalikke signaale raadiosagedustel märgina maavälisest tehnoloogiast ning nagu teised astronoomilised vaatlused andsid alust arvata, siis nendes sageduste vahemikes signaale komeedilt ei tule.
3I/Atlase uurimiseks on hiljuti ka James Webbi teleskoopi kasutatud ja leitud märke metaanist. Lisaks kinnitasid Webbi vaatlused, et komeet on ebatavaliselt süsihappegaasirikas, seda võrreldes Päikesesüsteemi tüüpilistele komeetidele.
Need tulemused viitavad sellele, et komeedi tekkekeskkond ja keemia on erinev meie päikesesüsteemi enamike komeetide omast.
