Õppematerjalid
Maa atmosfääri katte all: kasvuhooneefekti mõistmine
Õpilased loovad mudeli ja analüüsivad videot, et mõista kasvuhooneefekti ja kasvuhoonegaaside taseme tõusu tagajärgi.
Maa pealt ja taevast
Õpilastel on võimalus näha, kuidas Maa paistab kosmosest ja seda võrrelda Maa peal tehtud piltidega. Neil tuleb kokku viia Maa pealt, rahvusvahelisest kosmosejaamast ja satelliitidelt tehtud pildid. Piltidel on kujutatud silmapaistvaid geograafilisi objekte nagu mäed, järved, jõed, linnad, saared ja kõrbed.
Laadi alla juhendmaterjal õpetajale
Kasvuhooneefekt ja selle tagajärjed: uurides kliimasoojenemist
See tegevuste kogumik sisaldab praktilisi eksperimente ja satelliidipiltide tõlgendamist, et paremini mõista kliimasoojenemise üldisi mõjusid. Tegevuses 1 valmistavad õpilased mudeli demonstreerimaks kasvuhooneefekti, näidates kuidas kõrgem süsihappegaasi (CO2) tase tähendab kõrgemat temperatuuri. Eksperimenti täiendab satelliidipiltide analüüs, kus on näha erinevate perioodide Maa CO2 tasemeid. Seejärel hangivad õpilased teadmisi mõningatest tagajärgedest, mis kaasnevad tugevnenud kasvuhooneefektiga – jää sulamine ning muutuvad albeedo väärtused.
Merejää kosmosest vaadatuna: uurides Arktika merejääd ning selle seost kliimaga
Selles tegevuste kogumikus uurivad õpilased Arktika merejääd. Esmalt kogevad nad vahetult, mis juhtub, „kui ookean jäätub“. Seejärel kasutavad nad satelliidipilte, et analüüsida merejää kontsentratsiooni ja ulatust ning nende parameetrite muutumist viimaste aastakümnete jooksul. Nad õpivad, millistes maailma paikades võib leida merejääd ning analüüsivad värskeid ning pikemaajalisi satelliidiandmeid Arktika merejää kontsentratsiooni kohta. See tegevus puudutab ühte olulisemat indikaatorit, mis teadlastel kliimamuutuste ning selle võimalike tagajärgede uurimiseks olemas on.
Peale tormi: orkaan Matthew trajektoori kaardistamine ja mõjude hindamine
Orkaanide uurimiseks võetakse näitena Matthew orkaan ning kaardistatakse kaugseire rakenduste abil selle trajektoor ning hinnatakse purustuste mõju. Õpilased saavad teada, kuidas orkaan areneb ja millist mõju võib ekstreemne ilm ühiskonnale avaldada. Õpilased võrdlevad selleks satelliidipilte. Tegevuse võib lõpule viia kas iseseisva tööna IKT vahenditega või näiteks koos arutledes klassiruumis.
Veeringe
Õpilased õpivad tundma veeringet, mullas oleva vee käitumist ning selle tundlikkust muutustele. Esimeses tegevuses kasutatakse veeringe kujutamiseks lumehelbe lugu. Praktiliste tegevuste kogum võimaldab õpilastel lähemalt uurida aurustumise ja kondenseerumise protsessi vee ja mulla pinnalt. Viimases tegevuses kasutavad õpilased tõelisi satelliidiandmeid, et uurida mullaniiskuse muutusi kogu maailmas.
Planeedi pulsi mõõtmine (raskusastmelt 11-14-aastastele)
Õppematerjalis tutvustatakse, kuidas kasutatakse meie planeedi jälgimiseks erinevaid elektromagnetkiirguse tüüpe. Esimeses tegevuses vaadeldakse elektromagnetspektri piirkondi ja kirjeldatakse, kuidas neid Maa seires kasutatakse. Teises tegevuses tegeletakse valevärvikujutiste loomisega ja uuritakse, kus selliseid kujutisi kasutatakse. Viimases tegevuses koostavad õpilased valevärvipiltide teadmiste põhjal üksikasjaliku ülevaate suure üleujutuse või põua kohta.
Planeedi pulsi mõõtmine (raskusastmelt 14-16-aastastele)
Õppematerjalis antakse ülevaade sellest, kuidas andurid andmeid koguvad ja kuidas satelliidi orbiidist sõltub üksikasjaliku info saadavus. Tutvustatakse kaugseire kontseptsioone ja otsitakse vastust küsimusele, milliseid satelliite ja andureid eri rakenduste uurimiseks kasutada. Uuritakse erinevate tegurite mõju satelliidipildi nähtavatele detailidele. Õpilased uurivad veebirakenduse „Climate from Space“ abil eri kliimamuutujaid El Niño ja La Niña nähtuste ajal.
