Moon Camp – Kolime Marsile ja Kuule

Väljakutsel osalejad jagatakse nelja vanuserühma:

1. Mudilased (lasteaed ja koolieelikud)
2. Algklassid (1.–4. klass)
3. Põhikool (5.–9. klass)
4. Vanemad õpilased (10.–12. klass, kutsekool)

Osaleda saavad kõik soovijad vanuses kuni 19 eluaastat (kaasa arvatud).
Osaleda võib üksinda või koos meeskonnaga (nt terve klass).
Juhul kui töö esitatakse meeskonnatööna, siis arvestatakse meeskonna kõige vanema liikme põhjal, millisesse kategooriasse antud töö kuulub.

Moon Campi väljakutse töö võib olla nii teaduslik kui ka loov – oluline on, et see väljendaks õpilaste ideed, kuidas inimesed võiksid tulevikus Kuul või Marsil elada, töötada ja hakkama saada. Töö võib põhineda kunstilisel ideel, disainil, katsetel või uurimusel. Valida just selline viis, mis sobib õpilase vanusele, aitab mõtet kõige paremini edasi anda ning hoiab osaleja tegutsemise käigus motiveerituna.

Iga tegevuse juures peab olema kirjeldus, mida ja miks tehti. Töö kirjelduse pikkus ei ole oluline.

IDEID LOOVTÖÖDEKS

1. Disain

• Käsitöö ja prototüüpimine. Kasutada paberit, savi, puitu, 3D-printereid, LEGO-klotse vm, et luua füüsilisi mudeleid.
  Näide:  disainida baasi prototüüp Marsi pinnale.
• Digitaalsed modelleerimisvahendid. Kasutada tarkvara nagu Tinkercad, Autodesk, Blender vm 3D-disainide loomiseks. Tinkercad, Autodesk ja  Blender on tasuta veebipõhised tarkvarad. Autodesk tarkvara kasutamiseks on vajalik koolil registreeruda, et saada võimalus kasutada nö haridusversiooni. 
• Virtuaalreaalsus ja liitreaalsus. Luua virtuaalne keskkond, kus saab oma ideid kogeda ja esitleda.

2. Kunstiline väljendus

• Joonistamine ja maalimine. Visandada või maalida visuaalseid tuleviku elupaiku, sõidukeid või ökosüsteeme.
• Kollaažid ja plakatid. Koostada visuaalseid stende fotode (nt ajakirjadest) ja tekstidega, et tutvustada oma ideed.
• Animatsioon ja stop-motion. Luuakse lühikesi animatsioone või stop-motion-klippe, et illustreerida protsesse või ideid.

3. Kirjalik ja tekstiline esitlus

• Loovkirjutamine. Kirjutada lugu, essee või päevik tulevikuinimesest, kes elab Kuul või Marsil.
• Stsenaarium ja dialoogid. Koostada skript ja lavastada stseen, mis kujutab elu teisel planeedil.

4. Meedia ja tehnoloogia

• Video ja dokumentaalfilm. Luua lühifilm või dokumentaalprojekt, et selgitada ja näidata oma lahendusi.
• Fotograafia ja fotomanipulatsioon. Kasutada fotosid ja fotode töötlust, et visualiseerida ideid.

5. Programmeerimise- ja inseneeriaprojektid

• Robootika. Programmeerida ja ehitada roboteid, mis suudaksid tegutseda Kuu või Marsi tingimustes.
• Tarkvara loomine. Kujundada lihtne rakendus või simulaator, mis aitab mõista elu teisel planeedil (nt ressursside haldamise mäng).

6. Interaktiivsed lahendused

• Mängude disain.  Luuakse laua- või arvutimäng, mis õpetab Kuul või Marsil valitsevaid tingimusi.
• Kogemuslik õppimine. Kujundatakse tegevus, mis kaasab publikut, et mõista elu võimalikkust Kuul või Marsil (nt interaktiivne eksponaat).

7. Kombineeritud tehnikad

Õpilased võivad kombineerida erinevaid meetodeid, näiteks loovkirjutamist ja video loomist või teaduslikku katset ja digitaalse disaini kasutamist.

IDEID TEADUSEKSPERIMENTIDEKS

1. Taimede kasvatamine erinevates tingimustes

• Mulla asendajad. Katsetada erinevaid substraate (nt liiv, savi, kompost, perliit) ning jälgida ja hinnata nende mõju taimede kasvule. 
• Valguse mõju.  Uurida erinevate valgusallikate (päikesevalgus, LED-valgus, UV-kiirgus) mõju taimede kasvule.
• Niiskuse ja veekasutuse efektiivsus. Testida, kui palju vett on vaja taimede kasvatamiseks ning millised tingimused aitavad vett paremini säilitada.
• Temperatuuride mõju. Võrrelda taimede kasvukiirust erinevatel temperatuuridel.

2. Vee filtreerimine ja taaskasutamine

• Filtrite valmistamine. Veefiltrite disainimine (nt  kasutades liiva, sütt, kive, turvast vm) ja uurimine, milline neist töötab kõige paremini saastatud vee puhastamiseks. 

3. Energia tootmine ja säilitamine

• Päikeseenergia. Uurida, kuidas valguse intensiivsus ja nurk mõjutavad päikesepaneeli tõhusust.
• Biogaasi tootmine. Katsetada, kuidas bioloogilisi jäätmeid saab lagundada ja muuta energiaks.

4. Konstruktsioonide ja materjalide tugevuse testimine

• Materjalide vastupidavus. Testida, kuidas erinevad materjalid peavad vastu UV-kiirgusele või temperatuurimuutustele.

5. Toidu säilitamine ja tootmine

• Toidukultuuride kasvatamine. Uurida, millised söögitaimed (nt kress, redised, nisu) kasvavad kõige kiiremini ja on kõige toitainerikkamad.
• Toidu säilitamise katse. Võrrelda erinevaid säilitamisviise (kuivatamine, vaakumpakendamine).

6. Liikumisvahendite ja robotite katsetused

• Marsil või Kuul liikumise simuleerimine. Disainida ja ehitada väikseid roboteid või sõidukeid, mis suudavad liikuda keerulistel maastikel (nt kivide või liivaga täidetud pinnasel).

Moon Campi projekti põhieesmärk on arendada õpilaste loovust, probleemilahendusoskust ja STEM-teadmisi. Seetõttu peab töö põhirõhk olema õpilaste endi tehtul. Tehisintellekti (AI) võib kasutada ainult järgmiste tingimuste alusel:

1. Õpilaste oma töö on esmatähtis. Kõik põhielemendid (kujundused, mudelid, joonised jms) peavad olema loodud õpilaste endi poolt, mitte AI abil.
2. AI loodud pildid võivad olla ainult lisaks. Kui kasutatakse AI abil loodud pilte, peavad need põhinema õpilaste enda algsel ideel või disainil ning olema selgelt seostatavad nende originaaltööga.
3. Kirjalikud tekstid. AI-d võib kasutada kirjelduste grammatika, keele või struktuuri parandamiseks, kuid AI ei tohi kirjutada kogu teksti algusest lõpuni.
4. Dokumenteerimine. Kõik AI kasutamise kohad tuleb ausalt ja täpselt kirja panna töö esitamise vormis.
5. Täielik sõltuvus AI-st ei ole lubatud. Projektid, mis põhinevad ainult AI-l loodud sisul ilma õpilaste enda panuseta, diskvalifitseeritakse.

Lõplik otsus. ESA Haridusmeeskonnal (ja Eesti-sisese võistluse korraldajatel) on õigus hinnata, kas töö vastab nendele reeglitele.

Väljakutsel osalemiseks esitab õpilase esindaja (õpetaja, juhendaja, lapsevanem) töö hiljemalt 20.04.2026 Lime Survey keskkonnas (https://survey.ut.ee/MoonCamp). Töö esitamiseks on vajalikud andmed:

1. Töö pealkiri.
2. Töö lühikirjeldus. Töö kirjelduse pikkus ei ole limiteeritud. Oluline on anda edasi mõte, millele tööd tehes mõeldi.
3. Töö fail. Toetatud failitüübid on png, gif, doc, odt, jpg, jpeg, pdf. Kõige rohkem on võimalik esitada 4 faili, mille suurus on kuni 10240 KB. Soovi korral võib fotod tööst koondada ühte PDF-faili. Teaduslike katsete puhul saab fotod ja töö kirjelduse vormistada tekstifailis, mis salvestada PDF formaati. Tööd esitades on oluline anda ülevaade tööle võimalikult täpselt.
4. Info, kas töö tegemisel on kasutatud tehisintellekti abi. Vajalik on kirjeldus, millistes osades on kasutatud tehisintellekti abi.
5. Osaleja nimi. Juhul kui osalejaid on rohkem kui neli, ei ole vajalik esitada kõikide osalejate nimesid, vaid võib panna nö meeskonna nime.
6. Õppeasutus. Kui ühes meeskonnas on osalejad erinevatest haridusasutustest, siis lisada kõigi haridusasutuste nimed.
7. Juhendaja nimi.
8. Juhendaja e-posti aadress.
9. Nõusolek, et osaleja annab esitatud tööga väljakutse korraldajale üle õigused seda tööd avalikus ruumis tasuta kasutada, sh avaldada trükis, veebis või panna ülesse näitusele.

Väljakutsele esitatud töid hindab ESERO Eesti poolt moodustatud hindamiskomisjon.
Töödes hinnatakse:
    loovust – ideede lennukust ja fantaasiat, originaalsust, visuaalset köitvust, kujundust;
    teaduspõhiseid lahendusi – kui tugevalt töö põhineb faktidele ja loogikale.
Esitatud töö ei pea olema tugev igas aspektis.
    Auhinnad
Igas vanuserühmas antakse välja mitmeid põnevaid auhindu.