Vaata järele: eestlased osalesid edukalt otsekõnes kosmosesse

kosmoseharidus 3Kosmosehariduskeskus ESERO korraldas 1. juunil veebiürituse „Astronaudi elukutse – miks, kes ja kuidas?“, mille kõrgpunkt oli otsekõne kosmoses viibivale astronaudile. Üritusel jagasid kogemusi ka praegu astronaudiks pürgivad eestlased ja Eesti õhuväe piloodid.

Veebikõne tehti rahvusvahelises kosmosejaamas viibivale Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) astronaudile Thomas Pesquet’le. Selline võimalus oli Eestil esimest korda. Kuni mai alguseni said kõik eestlased panna kirja küsimusi, mida astronaudile esitada tahaksid. Neist kolmele põnevamale ka Pesquet vastas. Peale eestlaste osalesid kosmosekõnes ka austerlased ja prantslased.

Küsimusi esitasid Viimsi Gümnaasiumi füüsikaõpetaja Ingrid Rõigas ning Väätsa põhikooli füüsika- ja tehnoloogiaõpetaja Jonas Nahkor. Esimene küsimus puudutas seda, milliseid uusi oskusi on Pesquet pidanud pärast oma viie aasta tagust Proxima missiooni omandama. Pesquet' sõnul on nii mõnigi asi samaks jäänud, näiteks on üsna sarnasena püsinud rahvusvaheline kosmosejaam ning kosmosekõnni (spacewalk) treening. Kui aga eelmisel korral lendas ta ISS-i venelaste kosmoselaeva Soyuziga, siis seekord oli sõidukiks ülimoodne SpaceX-i kosmoselaev. Seetõttu oli vaja õppida tehnilisi oskusi, et uue komoselaevaga tutvuda. Samuti on seekord ISS-i lennanud meeskonnal teistsugused teaduseksperimendid.

Suurimaks erinevuseks pidas Pesquet aga seda, et ta ei püüdnud selleks missiooniks valmistudes end liigselt infoga üle koormata. Ta keskendus pigem sellele, et enda osa hästi täita, kuna teadis, et Maal viibivatel kolleegidel on vajaduse korral tema küsimustele vastused olemas. "Ma arvan, et see on tavaline, et oled palju efektiivsem, kui midagi teist korda teed – ja see ei puuduta ainult kosmost," sõnas Pesquet.

Samuti küsisid eestlased, mis on ISS-is alates sellest muutunud, kui Pesquet seal viimati käis. Esimesena mainis Pesquet, et nüüd saab ISS-i pääseda kahelt poolt: viis aastat tagasi sellist võimalust veel ei olnud. Samuti on muudatusi tehtud näiteks kosmosejaama süsteemides. Pesquet' sõnul on astronaudid eriti elevil aga seetõttu, et juulis peaks kosmosejaama saabuma uus moodul ehk nii-öelda uus tuba. "Kosmosejaam on pidevalt muutuv töökeskkond ja jääbki selliseks kuni ajani, mil seda enam ei kasutata. Sinna on loodetavasti veel kaua-kaua aega," sõnas astronaut.

Samuti uurisid eestlased, milline on olnud Pesquet' astronauditreeningu kõige põnevam või hirmutavam osa. Pesquet vastas, et kuigi ka päriselt missioonil olles on ette tulnud ehmatusi, näiteks kui ISS-is hakkas keset ööd tööle tuletõrjealarm, on need siiski olnud vaid valehäired. Enamik katsumusi tulebki Pesquet' sõnul ette just treeningutel. Näiteks on pidanud astronaudid end proovile panema nii maa kui ka vee all ning läbima ellujäämiskoolitusi. Hirmsaks Pesquet neid kogemusi ei pea, aga tunnistab, et need nõuavad head keskendumisvõimet ja kiiret reaktsiooni. "Seetõttu me neid harjutusi teemegi, et oleksime valmis, kui orbiidil midagi sellist ette tuleb."

Ürituse käigus tutvustati ka nõudeid astronaudiks kandideerijatele. Sellele heitsid valgust ESA kosmosetööstuse ekspert Gertrud Talvik ning arst-piloot Ivar Parmas: noored, kellest üks võib olla tulevikus Eesti esimene astronaut. Nimelt on praegu käimas ESA järgmiste astronautide konkurss, kus ka Talvik ja Parmas kandideerivad. Eestlased saavad astronaudiks kandideerida esimest korda.

„Eesti noori tuleb julgustada unistuste poole liikuma, vajaduse korral neid eest vedama või tagant lükkama. Ürituse esinejad ja kindlasti otsekõne astronaut Thomas Pesquet’ga on heaks eeskujuks ja motivatsiooniks,“ ütles ESERO Eesti juht Heli Lätt.

Üritusel olid ühtlasi kohal Eesti õhuväelased, kes tutvustasid oma ametit ja põnevamaid seiku, mida tänu sellele kogeda on saanud. Ka paljud astronaudid, nende seas Pesquet, on enne orbiidile suundumist piloodiks õppinud. Praegusele astronaudi konkursile on teiste seas samuti oodatud katselenduri kraadiga kandidaadid.

Õpetlikud loengud andsid õpetajad, kes ka astronaudile küsimusi esitasid. Lühikese ja kaasahaarava füüsikatunni kosmosesse jõudmisest tegi Ingrid Rõigas ning kosmosest tehtavatest taaskasutuskatsetest rääkis Jonas Nahkor.

ESERO on Euroopa Kosmoseagentuuri võrgustik, kuhu kuuluvad üldharidust toetavad kontorid. ESERO põhieesmärk on kosmoseteemade abil üldhariduskoolide õpet põnevamaks ja kaasahaaravamaks muuta. Eesti on osa ESERO võrgustikust alates eelmise aasta lõpust ja siinse kontori eestvedaja on Tartu Ülikooli Tartu observatoorium. Peale Eesti on ESERO kontorid veel 18 ESA liikmesriigis.

Lisainfo leiab ESERO Eesti kodulehelt.

Vaata ürituse ajakava

Lisateave: Heli Lätt, ESERO Eesti juht, Tartu observatooriumi külastuskeskuse juhataja, 5695 9711, heli.latt@ut.ee

 

Vaata kosmosekõne järele

Fotogalerii:

  • _mg_1308_copy_2.jpg
  • _mg_1328_copy.jpg
  • _mg_1353_copy.jpg
  • _mg_1362_copy.jpg
  • _mg_1458_copy_2.jpg
  • gertrud_talvik.jpg
  • _mg_1547_copy.jpg
  • _mg_1552_copy_2.jpg